Fredko lugu
Noor Leif Fredriksson töötas insenerina Enbomi masinatehases Pitäjänmäel ja seejärel Fincoilis (A. Pakula Ky). Mõlemad ettevõtted tegutsesid lehtmetallitööstuses, mistõttu puutus ta kokku ka lehtmetalli töötlemismasinate müüjatega. Lehtmetalli töötlemismasinate ja nende automatiseerimise müük pakkus talle sedavõrd suurt huvi, et tekkis mõte asutada oma ettevõte. Nii asutas ta 15. veebruaril 1974 oma kodus Immersbys nn „basseiniruumis“ ettevõtte Oy Fredko Ab, mille põhikirjajärgne tegevusala oli masina- ja ehitustööstusele mõeldud masinate, masinaosade ja masinatoodete import, tootmine ja müük.
Osakkeenomistajia olivat Leif Fredriksson 98 osakkeella, Carl-Henrik Nyberg yhdellä ja Barbro Fredriksson yhdellä osakkeella.
Aktsionärid olid Leif Fredriksson 98 aktsiaga, Carl-Henrik Nyberg ühe aktsiaga ja Barbro Fredriksson ühe aktsiaga.
Juba väga varases etapis algas koostöö Stockholmist pärit Hans Storkiga. Ta asutas Soomes tütarettevõtte Oy Stork Ab, mis müüs muu hulgas Trafagi termostaate.
Fredko soovis oma tootevalikut laiendada ja need termostaadid sobisid valikusse hästi. Sellest sai alguse tihe koostöö Storkiga. Hans Stork külastas koos Leif Fredrikssoniga paljusid Euroopa messe ja tutvustas teda oma kontaktidele. Tänu sellele hakkas Itaalia oma konkurentsivõimeliste masinate ja koostöövalmis tarnijatega mängima Fredko edasises arengus olulist rolli.
Esimene Itaalia tarnija oli Salvagnini, kellega kontakt sai alguse brošüürist, mille Leif Fredriksson ühel messil kätte sai. Salvagnini omanik Guido Salvagnini tutvustas Fredkot omakorda Stamile ja Luigi Saccàle. Koostöö Stamiga on seega katkematult kestnud alates 1975. aastast. Teiste Itaalia tootjate hulka kuulusid muu hulgas Cemsa, GPA ja Iron. Salvagnini hüdraulilise servoajami ja CNC-juhtimisega transferliinid lisandusid tootevalikusse koos esimeste S4 ja P4 masinatega. Hiljem, 1995. aastal, samuti Blech-messi külastuse käigus, sai Leif Fredriksson kontakti Milano teraskonstruktsioonide töötlemismasinate tootja Ficepiga.
Kõige loomulikum oli kontakte otsida siiski Rootsist. Esimesena lisandus Bröderna Wikström Skellefteås. Nad valmistasid hüdraulilisi stantsimisseadmeid, mida Leif Fredriksson oli varem Fincoili jaoks ostnud. Esimene Fredko nime all ehitatud liin valmis koostöös Toolsystemi ja Veikko Pitkäneniga, kes oli Pasi Pitkäneni isa. Liin koosnes GPA etteandeseadmest, nimetatud stantsimisseadmetest ja nende vahele paigaldatud hüdraulikaseadmest. Valmiskomponentide valik oli tol ajal üsna piiratud, mistõttu tuli terviklike liinide koostamisel olla leidlik. Järgmisena tulid Fumexi puurimis- ja keermestusüksused ning seejärel Aros Verkeni ekstsentrikpressid Smålandsstenarist.
Tranemo/AP&T on samuti olnud Fredkoga seotud algusest peale. AP&T (Automation, Pressar och Verktyg) loodi 1989. aastal, kui Tranemo Hydraulmaskiner, Lagan Press ja Vibab ühinesid. Tranemo asutaja Håkan Salander jõudis siiski enne koostöö algust Fredkoga müüa ühe Tranemo liini Fläktile Perhosse. Kohe pärast seda, 1974. aastal, õnnestus Fredkol müüa esimene Tranemo liin Fläktile Turusse ning selle paigaldas Sven-Arne Merkel. Seega on ta olnud Fredko tegevusega seotud algusest peale ning sellest ajast alates on müüdud palju Tranemo presse, muu hulgas Sterale ja Askole.
1991. aastal lisandusid tootevalikusse Rootsi Ursvikeni painutuspressid ja giljotiinkäärid ning Pullmaxi masinad, näiteks X97 faasimismasin.
Ka Saksamaa ja Saksa tootjad olid Fredko tegevuses olulised. Saksa tarnija Behrensi masinad olid ühed esimestest Fredko müüdud masinatest ning koostöö kestis pikka aega. Üheks olulisemaks Saksa esindatavaks tootjaks oli samuti metallilõikepinke valmistav Burkhardt+Weber.
Äsja asutatud ettevõtte jaoks oli messidel osalemine väga oluline. Leif Fredriksson külastas arvukalt Euroopa messe, et leida uusi tooteideid ja luua uusi tarnijasuhteid. Just ühe sellise messikülastuse käigus lisandus Fredko tarnijate hulka Türgi. 1997. aasta Blech-messil telliti esimesed Durma painutuspressid ja giljotiinkäärid. Esimene Durma saadetis jõudis Soome 1997. aasta septembris–oktoobris. Koostöö Türgi pressitootjate Dirinleri ja Sahinleriga algas aasta hiljem.
Ühed Fredko aastate jooksul valmistatud veidi ebatavalisemad tooted olid jalaviilid. Instrumentariumile toodeti Dr. Scholli nime all jalaviile üle 100 000 tüki aastas mitme aasta vältel, kuni Instrumentarium müüdi ja otsustati, et väline tootja ei tohi enam Dr. Scholli nime kasutada. Viilide tootmisliin koosnes GPA etteandeseadmest, suruõhusilindritest ja reguleeritavatest kõvasulam-tööriistadest ning liim kanti peale käsitsi. Leif Fredriksson pani selle tootmisliini ise kokku.
Fredko tavainimesele kõige tuntumad tooted olid ettevõtte valmistatud transpordihaagised ja hobusehaagised. Hiljem viidi tootmine üle tütarettevõttesse Freson. Haagiste porilappidele oli trükitud FREDKO nimi ning isegi kümme aastat pärast tootmise lõppu helistasid kliendid endiselt ja küsisid varuosi. Paljud haagised on tänaseni kasutusel!
Unustada ei saa ka teisi Soome kontakte. Näiteks ostis Leif Fredriksson Fincoilile Hämeskone/Hämäläineni ekstsentrikpressi. Ring sai täis 1. juulil 2008, kui Hämeskone liideti Fredkoga. Selle tehinguga läks Fredko esindusse mitu tuntud tootjat ja kaubamärki, nagu Dimeco, EHRT, PMB, Mäder Pressen ja Zopf.
Fredko on pärast „basseiniruumi“ algusaegu mitu korda kolinud. Sipoo vald rentis Fredkole aastatel 1975–1980 Söderkullas Tarapotintiel asuva klubiruumi. Uue kontori planeerimine algas 1979. aastal. Esimene hallihoone aadressil Hiekkamäentie 8 valmis 1980. aastal. Alucrom, tänane FSP, kolis hoone ühte poolde ja Fredko teise. Teine hoone, nn „Fredko hall“, valmis 1982. aastal. Fredko kolis sinna ning Alucrom võttis esimese hoone täielikult enda kasutusse. FSP on seal üürnik tänaseni – tegemist on tõeliselt pika ja hea üürisuhtega.
Paavo Rannila kontsern, millest hiljem sai Rautaruukki osa, omandas 1984. aastal osa Fredkost. See omandisuhe kestis 1992. aastani. Uued omanikud soovisid, et Fredko koliks nendega sama katuse alla ning 1985. aastal kolis ettevõte aadressile Linjatie 5 Vantaas. See periood kestis 1992. aastani, mil Leif Fredriksson ostis Fredko 1. veebruaril 1992 tagasi. Fredkost sai taas Sipoo ettevõte. Fredko eemaloleku ajal oli Fredko hall olnud renditud K. Hartwallile. Fredko tagasituleku ajal olid halli laoosas üürnikeks Tuoteteline ja Grafituonti, kelle kasutuses oli ka osa kontoriruumidest. Juba mõne aasta pärast kasvas Fredko nii palju, et vajas taas kogu hoonet enda kasutusse.
Oma messiboksiga osalemine muutus aktuaalseks 1987. aastal. Fredko on pärast seda osalenud kõigil korraldatud FinnTeci messidel. Näitamaks, kui oluliseks peetakse kliendisuhteid, tähistas Fredko oma 30. aastapäeva FinnTec 2004 messil oma stendil Sipoo puhkpilliorkestri saatel.
Fredko tegevuspõhimõte, mis kehtib tänaseni, on leida messidelt uusi ideid, laiendada tootevalikut ja luua uusi tarnijasuhteid. Viimastel aastatel on Fredko valikusse lisandunud palju uusi tootjaid ja tooteid, näiteks Adige, BLM, Mobil Mark, TTEngineering, Zani, Eckert ja Firmac.
Veel üks ring on täis saanud nüüd, kui Salvagnini tuntud masinate esindus on pärast 20-aastast pausi taas Fredko käes. Paus tekkis siis, kui Salvagnini otsustas hakata eri riikide turundust ise oma nime all korraldama. Sel ajal läks Fredko Jukka Majuri Salvagnini juurde vastutama Soome turu eest.
Lisaks klientidele on Fredko alati hoolitsenud ka oma töötajate eest. Leif Fredrikssoni juhendamisel on mitmest töötajast saanud iseseisvad ja edukad ettevõtjad, näiteks Tapani Laaksonen ettevõttest Tarkkuuskoneet. Näitamaks, kui kõrgelt Fredko oma oskuslikke töötajaid hindab, ei ole ettevõtte elu koosnenud üksnes igapäevasest tööst. Jõulupidusid on korraldatud algul koos Storki ettevõtte töötajatega ning hiljem umbes kümnes eri paigas Helsingis, Sipoos, Vantaas ja Porvoos, alates Nevas Mõisast kuni Haikko Mõisani.
Seda, et töötajad on Fredkos töötamist hinnanud, näitab ka asjaolu, et paljud on olnud ettevõttele lojaalsed aastakümneid ning on soovinud Fredkos töötamist jätkata ka pärast pensionile jäämist.
Tulevikukontseptsioon on sama mis 40 aastat tagasi: head suhted sünnivad messidel ja kliendikülastustel. Ilma meie heade klientide ja esindatavate tootjate toetuseta ei oleks see 40-aastane teekond olnud võimalik. Soovime ka edaspidi käia ajaga kaasas ja teenindada oma kliente sama hästi, pakkudes neile konkurentsivõimelisi ja tõhusaid masinaid.
2. oktoobril 2014 tähistasime oma 40. aastapäeva meie tegevjuhi Pasi Pitkäneni juhtimisel koos klientide, tarnijate, pikaajaliste kliendikontaktide, praeguste töötajate ning varasematel aastatel Fredkos töötanud inimestega.
